Kas telefoninumber kuulub isikuandmete alla?

29.01.2014 „Pealtnägijas” kajastamist leidnud seksikuulutuse skandaal puudutas kaudselt ilmselt meid kõiki, sest sarnase identiteedivarguse ohvriks võib langeda meist igaüks. Saates avaldatu, muu hulgas keskkriminaalpolitsei IT-kuritegude lahendamise valdkonna juhi sõnavõtu kohaselt jääb antud asjades kriminaalmenetlus sageli alustamata just põhjusel, et kuulutuses esitatud telefoninumber ei ole kannatanuga seostatav. Sellest lähtuvalt ei ole täidetud ka karistusseadustiku § 1572, […]

MUPO isetegevusest

Eilses Pealtnägijas oli lugu sellest kuidas Tallinna Munitsipaalpolitseiamet (edaspidi „MUPO“) kimbutab loomemejandusettevõtteid nõudes nendelt registreeringut kaubandustegevuse registris ning selle puudumise korral ähvardab trahviga kuni 32 000 eurot. Pealtnägija loost võis tavavaatajale segaseks jääda, mille üle vaidlus tegelikult käib ning milles seisneb küsimuse õiguslik probleem. Alljärgnevalt annan konkreetse kaasuse põhjalt ülevaate milles on käesolevas juhtumis õiguslik probleem […]

Juurdepääs kodule üle võõra maa

Viimasel poolaastal on avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtumid kus pankrotivara hulgast on keegi ostnud tee või tänava ning nüüd teeb tee omanik tee kasutajatele takistusi tee kasutamiseks. Tuntuim taolistest juhtumitest on Tallinnas Haaberstis asuv Hargi tänava juhtum (vt. 29.08.2013. a Eesti Ekspress „Tahad koju pääseda? Maksa! Küüniline sigadus või seaduslik äri.“), Viimsi vallas asuva Pärnamäe küla […]

Vanavanemate kohustus maksta elatist

Perekonnaseaduse § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ehk lapsele vanemad ja vanavanemad. Perekonnaseaduse § 105 lg 1 sätestab ülalpidamiskohustuslaste järjekorra ning alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Seaduse keeruline tekst tähendab lihtsalt öeldes seda, et kõigepealt on kohustatud last ülal pidama tema vanemad […]

Kuidas likvideerida pärandiks saadud osaühing?

Eestis tegutseb märkimisväärne hulk n.ö „ühemehefirmasid“ kus omanikuks ja juhatuse liikmeks on üks inimene ning firma käekäik sõltub tervenisti selle inimese teadmistest, oskustest, suhetest ning tehtavast tööst. Enamasti on sellised firmad loodud osaühingu vormis. Kuidas peaksid käituma pärijad kui eelnimetatud firmaomanik sureb ning pärijatel puudub oskus, teadmised või tahe osaühingu tegevusega jätkata? Täna kehtiva pärimisseaduse […]

Kes vastutab katuselt langenud lume ja jää eest?

Alanud talve ja maha sadanud lume puhul on paslik meelde tuletada majaomaniku kohustused katuse puhastamisel lumest ja jääst. Kes on vastutav kui maja katuselt langeb lumi või jää maja ette pargitud autole või kõige halvemal juhul mõnele möödakäijale? Võlaõigusseaduse § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis […]

Korteriomandi jagamine reaalosadeks

Tihti ostavad mitteabielulises kooselus elavad isikud ühise eluaseme (näiteks korteri) kaasomandisse. Juhul kui poolte suhted halvenevad ja ühine kooselu ei jätku ning ühises korteris elamine ei ole võimalik, siis seisavad nad probleemi ees kuidas jagada kaasomandisse kuuluv kinnisvara.   Juhul kui korteriomand kuulub mõttelistes osades mitmele omanikule (kaasomand) on tulenevalt asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 76 […]

Kes maksab maakleritasu?

„Kes maksab maakleritasu?” ei ole küsimus, mida üürnik või ostuhuviline maaklerilt just igapäevaselt küsiks. Me oleme ju kõik harjunud lugema kuulutusi, kus üüri- või müügikuulutuse juurde on lisatud, et maakleritasu maksab üürnik või ostja. On selge, et tegemist on levinud praktikaga, kuid autori arvates mitte kõige õiglasema lahendusega antud küsimusele. Maaklerilepinguid puudutav on reguleeritud võlaõigusseaduse […]

Kuidas soetada vara mitteabielulises kooselus?

Praktikas pöördutakse tihtilugu minu poole küsimusega: „Elasime mehe/naisega 15 aastat koos ning ostsime korteri aga nüüd on kooselu lõppenud ja ma tahan enda osa sellest korterist kätte saada.“ Kui ma esitan täpsustavaid küsimusi, siis selgub, et korteri omanikuna on kinnistusraamatusse kantud teine pool ning kui korter on soetatud laenuga, siis laenulepingus on laenuvõtjaks samuti teine […]

Lapsega välismaale elama – kelle nõusolek on vajalik?

Käesoleval ajal on üpris aktuaalne see, et inimesed siirduvad Eestist välismaale tööle või püsivalt elama. Kas last kasvatav vanem võib võtta kaasa lapse ning minna välismaale ajutiselt tööle või lahkuda sinna püsivalt elama ilma teise lapsevanema nõusolekuta?   Perekonnaseaduse (edaspidi „PerekS“) § 116 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdne õigus ja kohustus laste […]