Korteri laiendamine pööningu või keldri arvelt.

Minu praktikas on korduvalt ette tulnud juhuseid kus kortermajas on üks korteriomanik temale kuuluvat korterit laiendanud kas pööningu, keldri või koridori arvelt, ehitades sinna tema ainukasutusse jääva toa või muu ruumi.   Kas selline tegevus on seaduslik ning kuidas peaks oma korterit hoone ühispindade arvelt laiendada sooviv isik käituma?   Üldjuhul on mitme korteriga majad […]

Kes hüvitab tormi tekitatud kahju?

Möödunud nädalal üle Eesti liikunud sügistorm tõstatas taas küsimuse kes vastutab tormi tõttu langenud puude ja hoonest eemaldunud tükkide poolt teis(t)ele isiku(te)le tekitatud kahju eest?   Tormi puhul on üsna tavapärane, et tugeva tuule tõttu murduvad puud ja oksad ning ehitistelt eemaldub tükke, mis kahjustavad teiste isikute vara (sõidukid ja kinnisvara). Peale iga tormi võime […]

Töötasu mittemaksmine puudutud päevade eest

Kindlasti on paljud tööandjad kokku puutunud töötajatega, kes tööle asumisel on küll täis indu ja töötahet, kuid pärast jätavad oma töö tegemata või ei ilmu üldse tööle. Seekordne artikkel keskendub küsimusele, kuidas toimub puudutud päevade eest töötasu arvestamine. Töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2 järgi peab tööandja maksma töötajale töö eest kokku lepitud […]

Kuidas vabaneda sissekirjutusest korteris?

Rahvastikuregistri seadus kohustab isikut registreerima oma elukoht aga ei näe ette karistust selle registreerimata jätmise eest. Rahvastikuregistris registreeritakse isiku elukoht üldjuhul aadressi täpsusega (maja number või kortermaja puhul maja ja korterinumbri täpsusega). Elukoha registreering rahvastikuregistris omab tähendust valimiste piirkonna jaoks, maksude jaotamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ning annab kohaliku omavalitsuse elanikule õiguse saada registreeritud […]

Kinkeleping või testament – kumba eelistada?

Minu käest on korduvalt küsitud küsimust stiilis: „Mu vanaema/ema, tädi jne tahab oma korteri mulle anda, kuidas me seda teeme?“   Kõigepealt tuleb välja selgitada mis on sellise omandist loobumise soovi põhjus ning alles seejärel saab anda soovitusi tehingu vormi osas. Alljärgnevalt käsitlen mõnda enamlevinud olukorda ja nende võimalikke lahendusvariante.   Üldjuhul on kinkimissoovi põhjuseks […]

Kaasomandi lõpetamise viisid

Asjal võib olla üks või mitu omanikku. Kui asi kuulub  kahele või enamale isikule nimetatakse seda omandivormi ühiseks omandiks. Ühine omand jaguneb omakorda kaheks ehk kaasomandiks ja ühisomandiks. Ühisomand on kahele või enamale isikule kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Tüüpiliseks ühisomandi näiteks on abikaasade ühisomand abielu kestel soetatud varale. Kaasomand aga on kahele või […]

Lapse hooldusõigus ja selle üleandmine

Minule esitati küsimus mida ette võtta olukorras kus lapse isa ei ole lapse sünniakti isana kantud, lapse ja tema emaga koos ei ela, elatist ei maksa aga nüüd ähvardab minna kohtusse ja nõuda lapse ainuhooldusõigust kui lapse ema peaks endale uue elukaaslase leidma.   Alustuseks peab rääkima mis asi see hooldusõigus on. Perekonnaseaduse § 116 […]

Abikaasade varasuhted

Abikaasade varasuhted on teema, mis alati tekitab küsimusi kuidas ikkagi varaline pool jaotub ja millest lähtutakse? Eriti teravalt kerkivad need küsimused päevakorda abielulahutuse puhul. Siinkohal soovime rõhutada seda, et abielulistele varasuhetele tuleb mõelda juba enne abielu sõlmimist, reguleerides seda kes abikaasadest milliseid kohutusi endale võtab ning kuidas need abielu jooksul jagunevad. Artikli rõhuasetust silmas pidades […]

Osakapitali sissemaks, miks see vajalik on?

Äriseadustiku § 1401 võimaldab asutada osaühingu ilma kapitali sissemakset tegemata. Sellest on tekkinud paljudel isikutel valearusaam justkui oleks osaühingu puhul osakapitali nõue kaotatud. Tegemist on valearusaamaga, sest endiselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 2500 eurot kuid osanikele on antud võimalus tasuda osakapital alles peale osaühingu registreerimist. Ülalnimetatud võimalus on positiivne, sest võimaldab ettevõtlusega alustada ka […]

Lepingueelsed läbirääkimised kinnisvaratehingutes.

Minu poole pöördus klient sooviga kontrollida kinnisvara ostutehingu korrektsust. Asja analüüsimiseks esitas ta mulle kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutuse ning notari koostatud müügilepingu projekti. Kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutuse kohaselt oli müügilepingu esemeks Tallinna kesklinnas asuv 74 m2 suurune värskelt renoveeritud 3 toaline korter koos 2 parkimiskohaga maja kinnises hoovis mida saab soovi korral ka välja üürida. Klient vaatas […]