Lapsega välismaale elama – kelle nõusolek on vajalik?

Käesoleval ajal on üpris aktuaalne see, et inimesed siirduvad Eestist välismaale tööle või püsivalt elama. Kas last kasvatav vanem võib võtta kaasa lapse ning minna välismaale ajutiselt tööle või lahkuda sinna püsivalt elama ilma teise lapsevanema nõusolekuta?

 

Perekonnaseaduse (edaspidi „PerekS“) § 116 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdne õigus ja kohustus laste eest hoolitseda s.h võrdne isiku- ja varahooldusõigus.

 

Sama seaduse § 124 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

 

Eeltoodud kahe paragrahvi koostoimest selgub, et vanematel on võrdne isikuhooldusõigus ning seega võrdne õigus määrata kus laps elab.

 

Kui üks vanem soovib koos lapsega minna välismaale tööle või elama, siis vanemate vahel sõlmitud notariaalse kokkuleppega on seda võimalik teha.

 

Kui lapse vanemad ei ela koos ning ühist hooldusõigust ei ole muudetud ning nad ei suuda lapsega välismaale elama minemise küsimuses kokku leppida, siis lahendab selle vaidlusküsimuse ühe vanema avalduse alusel kohus.

 

PerekS § 123 kohaselt teeb kohus lahendi lähtudes esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. See tähendab seda, et küsimuses kas anda ühele vanemale luba minna lapsega välismaale elama, lahendab kohus selle küsimuse lapse huvidest lähtuvalt. Kui laps on piisavalt suur ja on Eestiga tihedalt seotud läbi kooli, sugulaste ja sõprade ning nendest lahutamine avaldaks talle negatiivset mõju ja tal oleks võimalik teise vanema juures edasi elada, siis suure tõenäosusega kohus sellist luba vanemale ei anna.

 

Selles küsimuses on väga raske, et mitte öelda võimatu anda juhiseid kuidas peaks vanem käituma, sest iga kaasus on absoluutselt erinev. Vanem peab arvestama sellega, et kohtu jaoks ei oma tähtsust see kui head palka vanem välismaal teenida võib vaid see kuidas välismaale minemine lapsele mõjuda võib. Kui välismaale elama minek lapse elukorraldust ei halvenda, siis vanem selle loa tõenäoliselt ka saab. Kui välismaale minek avaldaks lapsele negatiivset mõju ning on olemas alternatiiv Eestisse jääda ning negatiivseid kogemusi mitte saada, siis tõenäoliselt vanemale luba koos lapsega välismaale minna ei anta.

 

Soovin veel korra rõhutada, et iga kaasus selles küsimuses on erinev ning kohus kaalub kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning sellest tulenevaid juhiseid vanemale anda on väga keeruline.

 

Alan Biin

Vandeadvokaat