Süütuse presumptsioon ja hetkeemotsioon

Tänase Postimehe veebiväljaandes avaldab Riigikohtu kunagine esimees ja tänane Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees hr. Rait Maruste seisukohta, et seaduses peab olema võimalus erakorralistel juhtudel ka ilma süüdimõistva kohtuotsuseta riigi eripensioni maksmine lõpetada (vt. http://www.postimees.ee/3028179/maruste-peab-olema-voimalus-puusepalt-eripension-ara-votta).

Praktiseerivate advokaatidena ei saa me taolist seisukohta kuidagi õigeks pidada. Eesti Vabariik on õigusriik ning tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Loomulikult on mõistetav iga korraliku Eesti Vabariigi kodaniku nördimus ja viha taolise isiku suhtes kes on toime pannud riigireetmise kuid enne lintšimist peab ära ootama süüdimõistva kohtuotsuse. Täna ei ole Uno Puuseppa süü kohta ühtegi muud tõendit kui vene propaganda poolt toodetud filmike. Kas me saame täna tõsikindlalt väita, et Uno Puusepp ei ole näiteks vaimuhaige kes ei anna endale oma tegude ja sõnade tähendusest aru? Me kõik teame, et ka Eestis on raviasutusi kustkohast me soovi korral leiame nii Jeesuse, tsaari, imperaatori kui ka president Kennedy tapja.

Kaitsepolitseiamet on algatanud kriminaalmenetluse filmis esitatud väidete kontrollimiseks. Menetluse lõpptulemus ei ole meile täna teada, vabalt võib juhtuda, et menetluse lõppedes leitakse, et mingit riigisaladust Uno Puuseppa kaudu lekkinud/lekitatud ei ole. Kas ka sellisel juhul on isiku preventiivne karistamine pensioni äravõtmise näol õigustatud?

Meie arvates prevaleerib süütuse presumptsioon hetkeemotsiooni üle ning me nõustume Riigikohtu eelmise esimehe hr. Märt Raskiga selles, et meil pole õiguseta inimesi ja uurimise objektiivsuse igakülgsus tuleb tagada, ükskõik kellega on tegu (http://epl.delfi.ee/news/eesti/rask-koigile-tuleb-tagada-objektiivne-uurimine?id=70372325).

Alan Biin

Vandeadvokaat