Eelnevas parkimistrahve puudutavas artiklis tõin välja, et parkla omanikul on parkimistasu maksma kohustatud isikut äärmiselt keeruline kindlaks teha ja sellest lähtuvalt on ka leppetrahvi välja nõudmine kohustatud isikult raskendatud. Praktikas on paljud eraparklad lahendanud antud probleemi sellega, et on võlgnevusega sõiduki lihtsalt parklast teisaldanud ja keeldunud sõidukit tagastamast enne, kui sõiduki omanik on parkmistrahvid (sageli koos lisatasudega) tasunud. Autori arvates on selline sõiduki teisaldamine ebaseaduslik ja põhjendamatu.
Tulles tagasi asjaolu juurde, et parklasse sissesõidul loetakse leping sõlmituks sõidukijuhi ja parkla valdaja vahel, siis tundub ebamõistlik, et parkimistasu mittemaksmisel võidakse teisaldada hoopis selle isiku vara, kes ei ole parklasse sisenemisel sõiduki juht. Samas on omaniku trahvimine mõistetav, sest eraparklad on juriidiliselt võimetud välja selgitama sõiduki omanikku ja selle tegelikku kasutajat parkimise hetkel. Seda arvestades paigutatakse teisaldatud sõiduk nii, et seda on võimatu kätte saada, näiteks piiratakse sõiduk teiste sõidukitega. Praktikas on sõidukeid teisaldatud ka lihtsalt avalikku parklasse ja selle ette pargitud näiteks lumesahk.
Sõiduki teisaldamine ja blokeerimine teiste sõidukitega võib autori arvates olla ebaseaduslik, sest parkimislepingu sõlminud isikut ei ole eraparkla omanik eelnevalt kindlaks määranud. Järelikult ei saa tal olla õigust ka sõiduki teisaldamiseks, sest ta ei ole tõendanud nõuet sõiduki omaniku vastu. Ühes oma eelnevatest artiklitest kirjutasin, et parkla omanik saab nõudega kohtusse pöördumisel läbi kohtu taotleda sõiduki omanikult sõiduki kasutaja avaldamist. Siiski pean siinkohal täpsustama, et LS § 72 lõiget 2 ei saa mõista nii, et mistahes isik saab kohtu kaudu välja nõuda andmeid sõidukit tegelikult kasutanud isiku kohta, sõltumata subjektiivse õiguse olemasolust selliseid andmeid saada. Olukorras, kus kaebajaga võib olla lepingu sõlmijaks mitte üksnes liiklusregistrisse kantud isik, vaid kes tahes tema poolt volitatud isik, ei saa kaebaja nõuda tasumist isikult, kelle andmed talle väljastatakse (Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 3-11-2383).
Praktikas on teisaldatud sõidukite omanikud kutsunud politsei, sest sõidukit on võimatu teiste sõidukite vahelt kätte saada ja eraparkla valdaja keeldub sõidukit vabastamast enne parkimistrahvide tasumist. Ka politsei kaasamisest ei ole praktikas senini kasu olnud, sest antud olukorras ei ole nende arvates politseil midagi teha.
Siiski tulenevalt LS § 92 lg 2 p 1 ja lg 5 võib politsei sõiduki teisaldada valvega hoiukohta ka siis, kui sõiduk on pargitud nii, et see on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust. Liiklusseaduse kohaselt on liiklus jalakäijate või sõidukite liikumine ja paiknemine teel. Teeks loetakse sama seaduse kohaselt ka parkla ja puhkekoht. Järelikult on politseil täielik õigus ebaseaduslikult teisaldatud sõiduki liiklemist takistavad autod teisaldada. Arvestades, et sõiduki teisaldanud isik ei ole tõendanud, et tema trahvinõue on suunatud just sõiduki omaniku vastu, siis on sõiduki teisaldamine alusetu ja rikub sõidukiomaniku õigusi. Eeltoodust lähtuvalt peaks politsei kasutama oma teisaldamise õigust sõiduki vabastamiseks.
Käesolevas artiklis esitatud lahendus ei ole minule teadaolevalt veel kohtus kinnitust leidnud, kuid arvestades asja tõsidust ja laialdast levikut praktikas, olen seisukohal, et antud asi vajab ka kohtupoolset seisukoha võttu.
Kaupo Kask
Advokaat