Pärandvara koosneb nii pärandaja õigustest kui ka kohustustest. Kui pärandvarast ei piisa kõigi nõuete rahuldamiseks, siis vastutab pärija pärandaja kohustuste eest piiramatult s.h lisaks saadavale pärandvarale ka oma muu varaga.
Kuid pärijal on pärimisseaduse kohaselt kaks võimalust oma vastutust piirata, et ta ei peaks tasuma pärandaja võlgasid oma vara arvelt. Esimene võimalus on loobuda pärandist. Pärandist loobumiseks tuleb kolme kuu jooksul pärimisõigusest teadasaamisest arvates esitada notarile loobumisavaldus. Kui pärija on loobunud pärandist, siis tema asemele tulevad järjekorras teised pärijad. Kui pärandajal puuduvad sugulased või need on pärandist loobunud, siis on viimases järjekorras pärijateks riik ja kohalik omavalitsusüksus. Riik ja kohalik omavalitsusüksus ei saa pärandist loobuda. Viimasel ajal on kohaliku omavalitsuse pärimisteema muutunud aktuaalseks ja ajakirjanduses on sellest korduvalt kirjutatud. Kohalike omavalitsuste probleemiks on võlgades pärandajad kelle võlgu peaks teoreetiliselt pärandaja viimase elukoha järgne linn või vald tasuma hakkama (loe siit: http://www.sakala.ajaleht.ee/1237304/vald-uritab-vabaneda-surnud-mehe-volgadest/).
Teine võimalus pärandaja võlgade tasumise kohustuse vältimiseks on pärandist loobumise kõrval õigus nõuda pärandi inventuuri teostamist.
Kui pärijale ei ole teada, kumba, kasvara või võlgu on rohkem,siis on otstarbekas pärand vastu võtta, sest ainult pärandi vastu võtnud pärija saab nõuda pärandi inventuuri teostamist. Pärandvara inventuuri viib läbi kohtutäitur kes koostab nimekirja pärandaja varast ja kohustustest. Pärandvara nimekirja koostamise (inventuuri) tulemusel saavad pärijad selge ülevaate pärandvara koosseisust. Kui inventuuri tulemusena selgub, et pärandaja võlad ületavad pärandvara väärtuse, siis on mõistlik esitada avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetlus piirab pärija vastutust selliselt, et isik jääb pärijaks kuid pärandaja kohustused kaetakse tema pärandvara arvelt ning kui kohustused ületavad pärandi väärtust, siis pärija oma muu varaga nende kohustuste eest ei vastuta.
Füüsilisest isikust pärija saab esitada pankrotiavalduse ka inventuuri tegemata, kui on selge, et pärandaja võlgade maksmiseks pärandvarast ei piisa. Kuid riik ja kohalik omavalitsusüksus peavad igal juhul nõudma pärandile inventuuri.
Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kui pärandi hulgas on peamiselt võlad ja kui pärija ei loobu pärandist, kuid ei soovi ka oma varast tasuda pärandaja võlgu, mis ületavad pärandvara väärtuse, siis on mõistlik esitada avaldus pärandaja pankroti väljakuulutamiseks. Ainult pärandvara inventuuri läbiviimisest pärija vastutuse piiramiseks ei piisa.
Leino Biin
Vandeadvokaat